Alles mõne päeva eest –
18. veebruaril mõõdeti Riigi Ilmateenistuse andmetel selle talve
külmarekord (-30,1 kraadi). Pühapäeva, 21. veebruari hommikuks
oli, aga kõikjal Eestis juba sulailm ning see pani paljud
linnuhuvilised kindlasti ootama ka esimesi rändlinde. Kas tõesti
võiks esimesi kevadekuulutajaid näha veel veebruari lõpus?
Esimeste varakevadiste rändlindude saabumise ajastuses mängivad rolli mitmed tegurid, kuid õhutemperatuuril on selles siiski väga suur roll. Sünoptik Kairo Kiitsak ütles Huvitava Bioloogia Koolile, et soe õhumass saabus Euroopasse Põhja-Aafrikast.
Meile on soojem õhumass jõudmas Lääne-Euroopa kaudu, kus talvitavad ka paljud Eestisse varakevadel saabuvad rändlinnud. Selle toel tõuseb Euiroopa ilmaportaalide põhjal nädala alguses õhutemperatuur näiteks Saksamaal juba üle 15 kraadi. Ka Riigi Ilmateenistus lubab meile uueks nädalaks vähemalt 7 kraadi sooja. Seetõttu on ootus ja lootus uuel nädalal saabuvaid rändlinde kohata igati põhjendatud.
Koos vihmasajuga hakkab nüüd lumi kiiresti sulama ja esimesed rändlinnud ei lase suure tõenäosusega end kaua oodata. Juba pühapäeval märkas linnuvaatleja Marco Purovesi Lääne-Saaremaal Kaavis esimesi rändavaid hallhanesid, kes ongi üks varaseimatest saabujatest. Lisaks hallhanedele on varased saabujad näiteks õõnetuvi, künnivares, kiivitaja, põldlõoke ja ka sookurg.
Kõigil linnuhuvilistel tasuks kohatud rändlindude vaatlused kindlasti kirja panna. Nimelt ootab selliseid andmeid Eesti Ornitoloogiaühing, kes tegeleb ornitofenoloogiliste andmete kogumisega. Kõige parem oleks kui vaatlused jõuaksid Plutof-i andmebaasi, mille väljundiks on eElurikkuse portaal. Eriti mugav on vaatlusi lisada Legulus-e nutirakendusega. Kes regulaarselt linde ei vaatle või andmebaase ei kasuta, siis rändlindude saabumise teateid võib edastada ka e-posti teel: feno@eoy.ee .