Uue (linnu)aasta alguseni on jäänud vähem kui 3 päeva. Ornitoloog Tarvo Valker jagab harrastuslinnuvaatlejatele mõningaid soovitusi nii jaanuariks kui ka kogu eelseisvaks aastaks.
1. Osale mõnes ornitoloogilises harrastusteaduse projektis
Üha suurem roll lindude uurimisel on harrastusteadusel, kus saab oma panuse anda iga linnuhuviline. Kui andmete kogumisse panustab sadu või koguni tuhandeid inimesi, siis on võimalik koguda andmestikku, mida ühel teadlasel või teadlaste rühmal on võimatu või vähemalt äärmiselt raske koguda. Sealjuures napib sageli andmeid just üldlevinud ja arvukate liikide kohta, keda me õige sageli kohtame ja kelle arvukuse muutusi me tihti tähelegi ei pane.
Oma panuse saab anda juba
jaanuaris. Suurepärane võimalus selleks on osaleda jaanuari
viimasel nädalavahetusel toimuval Talvisel aialinnuvaatlusel, mida
korraldab Eesti Ornitoloogiaühing. Selles osalemine eeldab vaid
mõnede tavalisemate talviste aialindude tundmist ning aega võtab
see tegevus kõigest ühe tunni. Tänu kogunenud andmestikule saavad
ornitoloogid parema ülevaate selle kohta kuidas läheb meie
arvukamatel aialindudel, aga kogunev teave aitab muuhulgas uurida ka
mõnede lindude rändekäitumise muutusi.
Lisaks sellele toimub jaanuaris traditsiooniline rahvusvaheline kesktalvine veelinnuloendus. Ka selles saavad panuse anda väga paljud harrastuslinnuvaatlejad ja loodusfotograafid. Täpsemalt juhendi kaasalöömiseks leiab Eesti Ornitoloogiaühingu kodulehelt.
2. Talleta oma linnuvaatlused andmebaasi
Usun, et kõik lindudest
huvituvad inimesed on ühel meelel selles, et linnuvaatlus on
äärmiselt tore tegevus. Kahtlemata pakub lindude vaatlemine rohkelt
häid emotsioone ja see on üks meeldiv lisapõhjus veetmaks rohkem
aega õues värskes õhus. Seejuures saab linnuvaatlusega edukalt
tegeleda ka ajal, mil paljudele tegevustele on kehtestatud piirangud.
Lindude vaatlemiseks ei pea kuhugi sõitma ja linde saab edukalt
vaadelda nii üksi kui pereringis.
Selle kõige juures oleks
tore kui midagi lindude heaks ka tagasi anname. Üks oluline tegevus
selle juures on oma linnuvaatluste lisamine avalikku andmebaasi.
Selleks pakub suurepäraseid võimalusi Plutof-i andmebaas, mida
tuntakse eelkõige selle väljundi eElurikkus järgi.
Peagi algab uus aasta ja väga paljud linnuhuvilised alustavad 1. jaanuaril aastanimekirja pidamist. Julgen aastanimekirja koostamist soovitada kõigile linnuhuvilistele. Kui igast vaadeldud linnuliigist vähemalt üks vaatlus Plutof-i andmebaasi kanda, siis on võimalik oma aastanimekirja mugavalt pidada seal. Loomulikult võib nimekirja hoida ka lihtsalt enda arvutis või pabermärkmikus. Aastanimekiri on hea võimalus jälgida kui palju liike eri aastal kohtame. Erinevatest linnuvaatlejate poolt peetavatest nimekirjadest saab põhjalikumalt lugeda raamatust “Kuidas saada linnuvaatlejaks?”.
4. Avasta mõni kodulähedane linnupaik
Nagu eelpool mainitud,
siis linde saab vaadelda kõikjal. Vaata oma kodukohta ja mõtle, kus
võiks leiduda linnurohkeid paiku. Talvisel ajal on lindude jaoks
kõige kriitilisem toidu kättesaadavus. Kindlasti on keegi
talvitamas lahtise vee ääres. Seega tasub üle vaadata
kärestikulisemad jõelõigud, allikakohad ja mere ääres liikudes
kindlasti ka rannik. Talvekuudel on väga linnurohked lindude
toitmiskohad. Talv on olnud pehme ja seetõttu võib neis praegusel
ajal näha söögimajade juures veel erinevaid rändlinde, nagu
näiteks metsvinte ja kuldnokki. Suuri värvuliste, eriti vintlaste
parvi, võib talvel näha suuremate karjalautade või viljakuivatite
juures.
Kindlasti lugege põhjalikumaid soovitusi ja näpunäiteid raamatust "Kuidas saada linnuvaatlejaks?" (nt. peatükk "Linnuvaatlus ja elupaigad" ning "Linnuvaatlus läbi aasta").
2021. aastal korraldab linnuklubi Estbirding ka linnuvaatlusvõistluse "Oma linnuala", mis on suunatud just vaatleja kodukandi linnurikkuse avastamisele. Osalemishuvi korral tutvu reeglitega Estbirdingu kodulehel.