2020. aastal teostatud sarvikpüti pesitsuspaikade inventuuri eesmärk oli parandada teavet sarvikpüti kui väheuuritud, kuid ohustatud ja langeva arvukuse linnuliigi pesitsuspaikade levikust ning liigi arvukusest. Projekti käigus kaardistati pesitsuspaiku ning kanti uuendatud andmed Keskkonnaregistrisse, et vältida pesitsuskohtade hävimist (suvine rooniitmine, kaevandamistööd) või liigset häirimist (suvine veeturism).
Seire välitööid teostasid Leho Aaslaid, Andrus Jair, Peter Lind, Vilja Padonik, Olavi Vainu ja Tarvo Valker. Lisaks on aruandes kasutatud paljude linnuvaatlejate juhuvaatlusi, kellele avaldame suurt tänu. Tulemuste kokkuvõtte koostas Triin Kaasiku.
Projekti rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Seire välitööid teostasid Leho Aaslaid, Andrus Jair, Peter Lind, Vilja Padonik, Olavi Vainu ja Tarvo Valker. Lisaks on aruandes kasutatud paljude linnuvaatlejate juhuvaatlusi, kellele avaldame suurt tänu. Tulemuste kokkuvõtte koostas Triin Kaasiku.
Projekti rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
26st ametlikust seirealast oli sarvikpüti poolt asustatud 12. Seire tulemusena kanti Keskkonnaregistrisse kaheksa uut ala, värskendati andmeid nelja ala kohta ning kustutati üks kirje. Seirealadel pesitsevate paaride koguhinnang on 15-20 paari.
Juhuvaatluste tulemusena kirjeldati 43 sarvikpüti leiukohta kokku 57-69 pesitseva paariga, millest kuue puhul oli tegemist varem keskkonnaregistris olnud sarvikpüti leiukohaga. Keskkonnaregistrisse kanti 37 uut ala.
Kokku registreeriti ametliku seire ja juhuvaatluste tulemusena 55 pesitsuspaika 72-89 pesitseva paariga, mis moodustab liigi viimasest arvukushinnangust (150-250 paari) kuni 36-59% (Elts jt., 2019).
Kirjandus.
Elts, J., Leito, A., Leivits, M., Luigujõe, L., Nellis, R., Ots, M., Tammekänd, I., Väli, Ü. Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2013–2017. Hirundo, 32(1), 1-39.
Kokku registreeriti ametliku seire ja juhuvaatluste tulemusena 55 pesitsuspaika 72-89 pesitseva paariga, mis moodustab liigi viimasest arvukushinnangust (150-250 paari) kuni 36-59% (Elts jt., 2019).
Kirjandus.
Elts, J., Leito, A., Leivits, M., Luigujõe, L., Nellis, R., Ots, M., Tammekänd, I., Väli, Ü. Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2013–2017. Hirundo, 32(1), 1-39.
