Kui alustada päris algusest, siis punajalg-pistrikud on Eestis vähearvukad läbirändajad, keda nähakse meil kõige arvukamalt augusti viimasel dekaadil. Mõnel aastal satub siia vaid üksikuid linde, kuid arvukamatel invasiooniaastatel vaadeldakse meil üle 100 isendi. Viimati kohati meil punajalg-pistrikke arvukamalt 2014. aasta hilissuvel.

Punajalg-pistrike noorlinnud ja üksik vana isaslind Läänemaal Noarootsis, 2. sept. 2019. Foto: Tarvo Valker. 

Tänavune invasiooniaasta on siiski erandlik, sest see ületab mitmekordselt kõik senised tippaastad. Siiani on parimal hooajal kohatud pisut üle 150 punajalg-pistriku. Ainuüksi laupäeval, 31. augustil vaadeldi meil 300 isendit. Seda kui palju eri linde meil tänavu nähtud on ei ole kahjuks võimalik täpselt öelda, sest ühes paigas võivad linnud kiiresti vahetuda ja samal ajal võivad samad linnud välja ilmuda mõnes muus vaatluskohas. Siiski on üsna kindel, et Eestis on tänavu nähtud vähemalt 500 punajalg-pistrikku ning ilmselt võis augusti viimastel päevadel meie põldudel, luhaniitudel ja sooservades peatuda isegi paar tuhat lindu.

Eestis vaadeldud punajalg-pistrike isendite ja vaatluste arv 28.08-4.09.2019. Allikas: Tartu Ülikooli Loodusmuuseumi e-elurikkuse andmebaas. 

Miks neid siis ikkagi siia nii arvukalt sattus? Invasioonides osalevad valdavalt noorlinnud ja punajalg-pistrike invasioon pole seejuures erandiks. Meil kohatud punajalg-pistrikest on enam kui 95% olnud just selle aasta noorlinnud. Nii on invasioonide esmaseks eelduseks alati väga hea pesitsusedukus. Valdavalt rohutirtsudest, kiilidest ja teistest suurematest putukatest toituvate punajalg-pistrike jaoks valdasid pesitsusaladel tõenäoliselt soodsad olud.

Väga suurt rolli mängis kindlasti rändel olnud lindude jaoks ilmastik. Punajalg-pistrike peamisel rändeajal jõudis Baltimaade kohale väga soe õhumass. Kuu kõige soojemaks päevaks osutus 28. august, mil mõõdeti üle 27 kraadi. Täpselt samal päeval nähtigi Lätis Kolka neemel kirde suunas (loe: Eesti suunas) rändamas 1000 punajalg-pistrikut. Järgmisel päeval kohatigi meil juba üle 170 linnu ja ülejärgmisel juba lausa 300 isendit. Nii rändasid punajalg-pistrikud mõnda aega hoopiski põhja suunas, et maiustada kiilide ja rohutirtsudega. Selline põhja suunas hajumine lindude sügisrändel ei ole midagi tavatut ja seda võib näha väga paljudel linnuliikidel.

Punajalg-pistrike invasioon ei ole veel päris lõppenud ja huvilistel tasuks linde otsida ka praegu. Näiteks eile kohati meil veel üle 100 isendi. Üsna tihti istuvad linnud väga nähtavatel kohtadel - näiteks elektriliinidel ja sageli tegutsevad punajalg-pistrikud salkades. On äärmiselt oluline, et kõik kohtamised ka elurikkus.ut.ee andmebaasi jõuaks. Kui andmebaasi kasutamine tundub keeruline, siis saatke vaatluse detailid: tarvo@huvitavbioloogia.ee