Möödunud nädalavahetusel leiti Põõsaspea neemelt Eestile kaks uut linnuliiki
Uue linnuliigi leidmine Eestile tekitab alati suurt elevust. Need leiud on üldjuhul haruldased eksikülalised, kes võivad olla sattunud oma tavapäraselt levikualalt sadade või koguni tuhandete kilomeetrite kaugusele. Seda erakordsem on sündmus, et ühest ja samast kohast leitakse vaid ühepäevase vahega Eesti jaoks koguni kaks uut linnuliiki. Nii juhtus möödunud nädalalõpul Läänemaal Põõsaspea neemel kui reedel jäädvustati seal pildile põhja-tormilind, laupäeval aga ameerika vihitaja. Tavaliselt leitakse Eestile 2 uut linnuliiki terve aasta jooksul.
Reede õhtupoolikul läks Põõsaspeale linnupilte püüdma loodusfotograaf Roger Erikson. Seal pea terve päeva rännet jälginud linnuvaatlejad olid jõudnud lahkuda kui ühtäkki köitis fotograafi tähelepanu omapärase välimusega lind, kes end ranna lähedale mõneks ajaks ujuma sättis. Pildistatud lind osutus superharulduseks - tegu oli põhja-tormilinnuga ehk linnuliigiga, keda polnud siinmail keegi varem kunagi vaadeldud. Meile lähim põhja-tormilinnu levila asub Põhjamerel ja Briti saarte ümbruses. Läänemerele eksib see liik õige harva - ka Soomes on põhja-tormilindu vaadeldud kõigest kahel korral.
Päev hiljem sättisid Vereta jahi raames paljud fotograafid end Põõsaspea neemele pildistama. Mõned neist püüdsid fotole ka vihitaja. Ükski fotograaf ei aimanud kuivõrd oluliseks need fotod mõni päev hiljem muutusid. Nimelt teatas eile linnuvaatleja Annika Forsten, et neemetipus tegutseb ameerika vihitaja ehk järjekordne linnuliik, keda Eestis polnud mitte kunagi varem vaadeldud. Õnneks sai laupäevasest vihitajast häid pilte hobifotograaf Merike Pikkmets, kelle jäädvustus kinnitab - ameerika vihitaja oli Põõsaspea neemel tegutsemas juba laupäeval. Ka ameerika vihitaja on äärmiselt suur haurldus, sest nagu nimigi viitab, siis on see kahlaja hoopiski Põhja-Ameerika päritoluga. Kahlajad on teadupärast suurepärased rändajad ja nii jõuab Briti saartele mõni ameerika vihitaja igal aastal. Kokku on neid Suurbritannias vaadeldud ligi 300 korral. Tiheda vaatlusvõrgustikuga Soomes on ameerika vihitajat leitud, aga kõigest kahel korral ja sedagi viimati enam kui 30 aastat tagasi.
Päev hiljem sättisid Vereta jahi raames paljud fotograafid end Põõsaspea neemele pildistama. Mõned neist püüdsid fotole ka vihitaja. Ükski fotograaf ei aimanud kuivõrd oluliseks need fotod mõni päev hiljem muutusid. Nimelt teatas eile linnuvaatleja Annika Forsten, et neemetipus tegutseb ameerika vihitaja ehk järjekordne linnuliik, keda Eestis polnud mitte kunagi varem vaadeldud. Õnneks sai laupäevasest vihitajast häid pilte hobifotograaf Merike Pikkmets, kelle jäädvustus kinnitab - ameerika vihitaja oli Põõsaspea neemel tegutsemas juba laupäeval. Ka ameerika vihitaja on äärmiselt suur haurldus, sest nagu nimigi viitab, siis on see kahlaja hoopiski Põhja-Ameerika päritoluga. Kahlajad on teadupärast suurepärased rändajad ja nii jõuab Briti saartele mõni ameerika vihitaja igal aastal. Kokku on neid Suurbritannias vaadeldud ligi 300 korral. Tiheda vaatlusvõrgustikuga Soomes on ameerika vihitajat leitud, aga kõigest kahel korral ja sedagi viimati enam kui 30 aastat tagasi.
Ameerika vihitaja Läänemaal Põõsaspea neemel, 26. septembril 2020. Foto: Merike Pikkmets. Meil tavalisest vihitajast eristab ameerika vihitajat erkkollased jalad (vihitajal on need rohekad), heledam kahetooniline nokk ning tiivatipud ulatuvad sabani.
Sensatsiooniliste liikide siiajõudmise põhjusi tasub otsida nädal varem möllanud tormituultest, mis ilmselt põnevate eksikülaliste siiajõudmisele kaasa aitas. Kui Eesti Ornitoloogiaühingu linnuharulduste komisjon vaatlused kinnitab, siis on Eestis vaadeldud loodusliku päritolu linnuliikide nimekirjas juba 395 linnuliiki.