Heitlikud kevadilmad ja lumesajud on tavaliselt varakevadine nähtus. Tänavu jäi aga kogu aprillikuu keskmisest külmemaks ning lumesadu jagus veel isegi kuu eelviimasele päevale. Külma ja muutliku kevade tõttu on mitmete rändlindude saabumine tavatult kaua viibinud.

Linnukevade edenemisest saab kõige paremini aimu Tartu Ülikooli Loodusmuuseumi andmebaasi e-elurikkus vahendusel, kuhu sajad linnuhuvilised oma vaatlusi talletavad. Nimetatud andmebaasi põhjal kohati tänavu esimest suitsupääsukest küll üsna tavapärasel ajal (11. aprillil), kuid kuu lõpuks laekunud vaatluste hulk on meie rahvuslinnu puhul viimase viie aasta keskmisest neli korda väiksem.

Veelgi vähem on sel aastal kohatud kägu ja lepalindu. Kui viimasel viiel aastal on mõlema liigi kohta aprilli lõpuks juba keskmiselt 53 kohtumisteadet registreeritud, siis sel aastal on need arvud vastavalt vaid 5 ja 4. Hilinenud on veel väga paljude putuktoiduliste värvuliste – näiteks must-kärbsenäpi, salu-lehelinnu ja kadakatäksi saabumine.

Erakordselt väheste Aafrikas talvitavate rändlindude siiajõudmise taga peitub aprillikuu jahedast ilmast tingitud putukate nappus.

Maikuu esimesed päevad on toonud meile esimest korda suurema kevadsooja ja nüüd on oodata ka massilisemat Aafrikas talvituvate rändlindude - näiteks pääsukeste, põõsalindude ja käo saabumist.